Lemmikud kinolinal!

See teema kuulub selliste küsimuste alla nagu, mis on su lemmiksöök, lemmikjook, lemmikvärv,, lemmiklaul, lemmikriietusese, lemmininnunännu, lemmikxxx jne. jne. jne. Väga raske on alati ühte lemmikut välja tuua. Ja see, mis täna meeldib, võib homme mitte meeldida ja vastupidi. Võib ka nii olla, et kõik sõltub tujust, meeleolust, seltskonnast ning veel miljonist ja ühest asjast, mida kõike ma tegelikult ei teagi.

Aga antud teema kohta võiksin  mõne sõna ikka kirjutada küll. 

Niisiis, LÕPUKS OMETI, minu teema!!! MINU!!! Saate aru, ma võiksin lõputult kinos käia, filme vaadata ja ma vist ei tüdineksi ära. Ja kino, see pole mitte ainult popcorn ja jook, see on ikkagi ka film ja filmielamus ja adrenaliin ja seltskond ja kino ja kõik muu, mis sellega kaasas käib.

Kahjuks viimasel ajal pole eriti aega olnud, et kinno minna, aga kui mul tekib aja ülejääk, siis ma teen selle kõik kuhjaga tasa!

Tegelikult, ma võiksin kirjutada filmist igasugu asju kokku, nii sellest, kuidas asi paistab seest, kui ka sellest, kuidas ta lõpuks kinolinal välja paistab. Aga, aga, aga, aga ... see pole praegu teemaks.

Praegu on teemaks: millised filmid mulle meeldivad.

Loomulikult ÕUDUKAD(!!!!), sellised kus kolmandik saalist paneb kaks silma kinni ja teine kolmandik paneb ühe silma kinni ja ja siis veel mingi osa kiljub või hoiab hinge kinni või ehmub või ... oi need on mu lemmikfilmid.  Neid võiks rohkem olla.

Muidugi meeldivad mulle veel seiklusfilmid ja ulmekad ikka ka. 

Üks lemmikutest on POLTERGEIST: 

Legendaarne filmitegija Sam Raimi ("Kurjad hinged", "Lohista mind põrgusse", "Vimm") ja lavastaja Gil Kenan (“Monster House”) kaasajastavad klassikalise õudusloo perekonnast, kelle kodu kimbutavad seletamatud kurjuse jõud. Kui kurjad ilmutused muutuvad üha agressiivsemaks ning võtavad kinni pere pisitütre, peavad ülejäänud pereliikmed kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et päästa tüdruk enne kui too igaveseks kaob.(2015).

Siis meeldivad ka seiklusfilmid. Nendes on ikka tegevust ja pinget ja värki. Üks selliseid filme on näiteks LABÜRINDIJOOKSJA.

"Labürindijooksja" on pingeline seiklusfilm, mille aluseks James Dashneri eduka romaanitriloogia samanimeline esimene raamat. Loo tegevuspaigaks on tuumasõjajärgne post-apokalüptiline maailm. Peategelane Thomas (Dylan O'Brien) leiab end pärast mälu kustutamist omavanuste poiste seast, kes on kõik lõksus suures labürindis, kus neid jooksma sunnitakse. Oma olukorda tundma õppinuna ühendab Thomas jõud teiste "jooksikutega". Mitte ainult selleks, et sellest eluohtlikust labürindist põgeneda, vaid ka selleks, et lahendada selle paiga mõistatus ning saada teada, kes nad sinna tõi ja mis eesmärgil. (2014).

Ulmekad on ka täitsa lahedad. NÄLJAMÄNGUD.

Režissöör: Francis Lawrence. Panemis valitseva kaose tõttu otsustab allmaailma kuuluv salapärane 13. ringkond pärast pikka vaikimist varjust välja tulla, et kunagi Kapitooliumi vastu alustatud ülestõusu jätkata. President Coini (Julianne Moore) juhtimisel alustab ringkond, kus on varjupaiga leidnud Katniss ja teised ülestõusnud, Panemi sõda, et kukutada despootlik valitsus. Katniss tõuseb nüüd ülestõusu üldtunnustatud sümboliks – Pilapasknääriks. Kuid ta ei soovi suures mängus, milles tema armastatu elu sai ohverdatud võõraste huvide nimel, vaid etturiks jääda, ning seetõttu peab Katniss võitlema veelgi vapramalt kui Näljamängude areenil... (2014).

Ja muidugi ei saa üle ega ümber HARRY POTTER´ist. Vaieldamatu lemmik. Nii raamatuna, kui filmina. Väga super-lahe-äge ja kõik muud ülivõrdelised sõnad.

"Harry Potter ja Tarkade kivi" (ingl Harry Potter and Philosopher's Stone) on inglise kirjaniku J. K. Rowlingisamanimelise raamatu järgi tehtud film. Filmi valmistas filmistuudio Warner Bros. Film esilinastus 2001. aastal ja on seitsmeosalise Harry Potteri filmide sarja esimene osa. Kõik Potteri filmid: iiamaani on valminud kaheksa filmi:

• "Harry Potter ja tarkade kivi" (2001)
• "Harry Potter ja saladuste kamber" (2002)
• "Harry Potter ja Azkabani vang" (2004)
• "Harry Potter ja tulepeeker" (2005)
• "Harry Potter ja Fööniksi ordu" (2007)
• "Harry Potter ja segavereline prints" (2009)
• "Harry Potter ja surma vägised: osa 1" (2010)
• "Harry Potter ja surma vägised: osa 2" (2011)

Tegelikult on neid filme, mis mulle meeldivad, kordades rohkem. Aga ... no kes see siis viitsiks kogu seda jutt lugeda ja kaasa mõelda. Ja ega ma ise ka teab, mis kirjutaja ole.

Vaheaeg või asi

Võiksin ju kirjutada, mida ma vaheajal kõik ära tegin, kus käisin, mida nägin, mida sõin, mida jõin, mida selga panin, mida jalga panin, mida lugesin, mida kuulasin, mida vaatasin, mida kingiti, mida kinkisin, mida anti, mida võeti, mida osteti ja nii edasi ja nii tagasi. Aga... olgem ausad, kas see ka tegelikult kedagi huvitab? Vastus on, et ei huvita. No, mis te selle infoga peale hakkate? 

Ma alusataks hoopis sellest, et küsida: KAS OLI MINGI VAHEAEG VÕI? See paar nädalat vaba aega!!! See pole vaheaeg ega midagi. Kusjuures!!! Kõige olulisem!! Ma ei saa aru, miks vaheajal aeg kiiremini liigub. See ei ole ainult ühekordne tähelepanek. See on tõestatud!!  (no, tegelikult ei ole tõestatud). Ma panen seda igal vaheajal tähele. Alles algab, siis nagu on mõni vaba päev- väidetakse, et lausa paar nädalat- ja juba on läbi. 

Muidugi püütakse jätta muljet, et vaheaeg on ikka hiiglama pikk, ei mahu kohe ühte aastasse äragi, et näed aasta saab läbi ja teine algab ja ikka veel vaheaeg! Tühi jutt puha!! Ma ütlen, et see on puha petukaup!!!!!!!! Muidugi ei hakka ma rääkima siin sellest hiiglama vahvast vaheajast, mis meid veebruaris ees ootab. Seda ei jõua kohe ära oodatagi. Siis on kaks koolivaba päeva ja ka seda suudavad nad vaheajaks nimetada. (24.veebruar oleks nagunii vaba, siis tuleb nädalavahetus otsa ja jeeeeeeeeeee, siis kaks vaba vaheaja päeva). On vist aja küsimus, millal nad vahetunnid ka vaheaegadeks nimetavad.Ei imestaks!!!! Teatris ju ka, kahe vaatuse vahel vaheaeg. 

Aga kuna vaheaja eesmärgiks on, et õpilased saaksid koolist puhata, siis seda ma vaheajal just tegingi: puhkasin!!! Ja siis ühel ilusal (no mitte just kõige ilusamal) hetkel avastasin, et kool hakkab jälle peale... 

Mina ja sport ning sport ja mina

Spordi mõiste on nii lai, et päris mitmeid tegevusi võib spordi alla liigitada. Sport ei ole ju ainult füüsiline tegevus, ka mõttesport on sport. Maletamine käib ka spordi alla. Ja see nõuab ikka päris korralikku vaimset pingutust. Eks olen minagi proovinud neid nupukesi mõtestatult liigutada. 

Kaks Silda 2014

Minul ja spordil on mõningaid kokkupuutepuntke  olnud. Kui ma hästi mõtlen, siis on neid isegi päris mitmeid olnud. Ning kui ma päris põhjalikult mõtlen, siis mõned hetked elus olen ma lausa spordiga koos kulgenud, kuigi need kulgemised on väga lühiajalised, aga neid hetki pole mõtet ka eitama hakata.

Kuna spordi mõiste on lai, et mitte öelda, piiritu-otsatu-ääretu-lõputu-põhjatu, siis ma võin öelda, et juba väga väikese plikana-uskumatu, aga ma olen veel väiksem olnud, kui ma praegu olen, olen ma jooksnud. Nagu väikesed lapsed ikka jooksevad, ülevoolav energia paneb nad ju rabelema: hüppama, jooksma, ronima, turnima, kügelema, sebima, tüütama jms. tegema. Muidugi pole see mingi teadlik sportimine aga ei saa ka öelda, et see pole sportimine. 

Kaks Silda 2015

Aga, et kõik ausalt ära rääkida, siis minu esimene kokkupuude spordiga oli ilmselt lasteaias. Ma käisin lasteaias, kus oli ujula ja seega olid meil ujumise tunnid. Ja need olid päris lahedad päevad, kui ujumine oli. Illa, kes meid seal ujuma õpetas, oli ise endine allveeujuja. Ujumisega olen ma hiljem ka kokku puutunud, sest koolis olid kohustuslikud ujumise tunnid.  

Kui ma millimeetrikeste võrra suuremaks kasvasin, siis ma hakkasin sihitu sportimise asemel tibake sihilikumalt sporti tegema. See tähendab, et kusagil neljaselt läksin Janne juurde tantsutundidesse. Sai seal aastat paar - kolm käidud. Aga kuna tundide ajad enam ei sobinud, siis tuli sellest tegevusest loobuda.

Aga siis ma läksin juba kooli ja koolis on loomulikult kehalise kasvatuse tunnid, sportisin ma sealgi. Esimeses klassis olid vist isegi mingid tantsutunnid, lisaks kehalise kasvatusele. Ja muidugi talvel sai uisutada. 

Kusagil neljandas klassis ma läksin jälle Janne juurde tantsima, hiljem tuli Janne asemele Kardo ja Helen ning ma jätkasin tantsimist nende juhendamisel.
Neljandas klassis tuli veel kokkupuudet spordiga, seekord siis vehklemisega. Päris mitu head kuud sai Merle juures vehklemas käia. Tegelikult mulle vehklemine isegi meeldib, aga Pärnus pole sellega võimalik tegeleda. 
Pärast viiendat klassi tegelesin natukene aega tennisega. Suvel oli tennisekooli juures laager, kus oli võimalik tennist mängida. See oli päris huvitav kogemus. Kogu selle treenimise juures oli kõige hullem see, et ilmad olid väga ilusad ja palava ilmaga, päikese käes tennist mängida, on ikka hullem kui arvata oskaks. 

Kaks Silda noortejooks 2016

Ja pärast kuuendat klassi käisin karate trennis. Eestis on projekt: Et suvi ei läheks luhta. Ja selle raames õpetatakse üle eesti lapsi võitlema. Kaks korda nädalas toimusid trennid. Kahjuks ei sobinud sügisesed trenniajad minu praeguste tegemistega ja seepärast ma karatega hetkel ei tegele. 

Eelmisel aastal käisin jälle Janne juures. Ning sel aastal läksin kergejõustikku tegema. Sain natuke aega kergelt jõustiku teha, kuni ühel ilusal - no, ilmselt ikka mitte väga ilusal-päeval ma oma jala ära väänasin, venitasin, rebestasin .. või midagi sarnast tegin.  Kolm nädalat kasutasin punktist A punkti B jõudmiseks karkude abi. 

Ning siis õnnestus mul veel üks trauma saada ning elu karkudel kulges edasi. Ja ei saa märkimata jätta, et karkudega liikumine on väga vinge sport. Esiteks mitu nädalat ennast karkudel punktist B punkti A vinnata on päris hea füüsiline koormus. Teiseks pean ütlema, et tõsine väljakutse on trepid.

Ühel ilusal päeval oli muusikakooli lift rikkis. ÄGE!!!! See oli iroonia. Ma pidin ennast kuuendale korrusele vedama ja alla tagasi ka. Milline sport, milline trenn, milline väljakutse, mille elamus. 

No ja nüüd kui mul jälle kaks jalga all ja kannavad, siis olen ma ühe korra isegi kergejõustikusse jõudnud. 

Kahe Silla jooks 2016

Aga mõned korrad olen Kahe Silla Klubi üritustel käinud. Kahe silla jooksul - sel aastal oli esimest korda ka noortejooks, kahe staadioni jooksul ja luitejooksul osalenud. Muidugi meeldib mulle ka rattaga sõita ja ma teen seda peaaegu igal võimalusel. Osalen iga sügis ka Pärnumaa rattaretkel.

Ja muidugi ei saa ma mainimata jätta, et ma olen kindlasti väga hea tugitoolisportlane. Mulle meeldis suvel telekast võistlusi vaadata; jalgpalli ja olümpiat. 
Kokkuvõtteks arvan, et ma oman ka edaspidi spordiga kokkupuutepunkte. Ja küllap tulevad uued väljakutsed. Igal juhul, nagu öeldakse, olen väljakutstele avatud ja vaatan, mis järgmine huvitav spordiala on, millega tutvust teen.

Lemmiksportlast mul ei ole.

Fotod on pärit internetist sportfoto.com lehelt.

Arvuti ja telefoni turvalisusest

Tänane postitus tuleb sellest, kuidas olen olnud internetis kaitstud. 
Ehk siis kuidas ja kas olen kaitsnud oma telefoni ja arvutit. 

Oma arvutisse olen pannud viirusetõrje. Telefoni kahjuks veel mitte. Telefonis kunagi oli F-Secure aga see polnud nii hea, kui lubatud. Seega kasutasin katseajal ja loobusin. Telefoni kadumise korral, lubatud alarmi funktsioon ei hakanud enamasti tööle. Sest programm ei suutnud telefoniga kontakti saada. 

Postkasti olen pannud kaheastmelise kinnitamise. Panin selle siis kui gmailis hakkasid tegutsema häkkerid, kes teistelt raha nõuavad.  Turvalisusega probleeme pole olnud.

Mobiilirakendus või arvutimäng

Kui ma peaksin valima, kas loon arvutimängu või mobiilirakenduse, siis valiksin rakenduse.  Mänge on juba piisavalt loodud. Google otsing annab "game" otsingutulemuseks  3 170 000 000  vastet. 

Pigem looks mingi mobiilirakenduse. Kuigi neid on ka väga palju olemas, siis kindlasti on väga palju veel tegemata. Ei oskagi kohe öelda, mida tahaks luua või teha. Looksin suhtlusvõrgustiku rakenduse: kus saaks laivis suhelda, oleks tasuta, saaks kasutada ilma netiühenduseta. Ise näeks ennast kujundajana.

Minu nädal

Jälle üks nädal mööda läinud. Oli tore ja tegus nädal. Kõige rohkem ootasin nädala lõppu. Sest siis sain Kihnu sõita. Kihnus toimus VI Viiulifestival. Ja nii nagu eelmisel aastal, nii ka sel korral, just sel päeval kui peaks praamiga saarele sõitma, läheb ilm tormiseks. Aga ükski asi pole lõputu, nii ka sügistorm ja kui tuul vaibus, sai Kihnu Virve ka Kihnu sõita.
Kihnus oli vahva nagu alati. Seekord oli peaesinejaks Frigg. Nad on Soomest. Täiega lahedad, emotsioonid on täiega laes.
Festivalil sai pilli mängida, saarel ringi reisida, vanu tuttavaid näha ja uusi tutvusi sõlmida.
Ja nüüd tuleb oodata järgmist aastat ja oktoobrikuu esimest nädalavahetust, siis on uus festival.

Tormine meri

Frigg ja meie

Hei!!!!

See siin on minu esimene postitus informaatika blogis!!!!

Täna on reede 16.september. Päev nagu iga teinegi. Või ehk mitte päris.

Väike ülevaade alanud päevast. Hea, et ei ole esmaspäev, vanarahvas ütles, et nagu esmaspäev, nii kogu nädal. 

Hommikul ärkasin kell 7.45, sõin, käisin koeraga väljas, pakkisin kooliasjad kokku ja sõitsin kooli. Hilinesin tundi. :( juhtub, ka parematel.

Kokku oleks saand aega hoida asjade pakkimise pealt, oleks võinud õhtul ära pakkida. :)